1192.a kuulutas Minamoto Yoritomo end shogun’iks – sõjavägede ülemjuhatajaks ja valis oma sõjaväelise valitsuse – bakufu residentsiks Kamakura. Sellega algas Jaapanis bushi – samurai ajastu. Keisrikoda asus endiselt Heianis, kus õukond ja aristokraatia tegeles kaunite kunstidega, aga tegelik võim riigis oli samuraide käes.
1205.a koostati “Shin-kokinwakashu” – jaapani vana ja uue poeesia antoloogia.
1219.a mõrvati kolmas Minamoto soost shogun ja võim läks Hojo klani kätte, kes toetas tollal Hiinast Jaapanisse jõudnud chan-budismi ehk jaapani keeles zen e. zenbudismi. Õpetus sobis tollal samuraide elulaaduga. Sajandite möödudes jõudis zen Jaapanis kõigi elukutsete juurde, olgu need sõjamehed, kunstnikud, kaupmehed, poeedid, sportlased või kes tahes.
1221.a püüdis eksimperaator Kotoba taastada keisrivõimu, kuid see ebaõnnestus. Shoguni mõjuvõim suurenes veelgi. Sel ajal kirjutati kuulus “Heike monogatari”, milles jutustatakse Taira suguvõsast, võimuvõitlusest Minamoto suguvõsaga, selle tõusust ja langusest. Kahe suure suguvõsa võitlus, eriti Taira lüüasaamine lõi soodsa pinna rohkete rahvajuttude ja eeposte tekkimiseks, mis kandusid rahvalaulikute kaudu põlvest põlve. Lõpuks panid mungad need kirja, kuid selle teosel ei ole seda kunstilist väärtust mis “Genji mongatari’l”.
Taira e. Heike suguvõsa kuulsusrikast minevikku meenutab imekaunis Itsukushima shinto-pühamu.
1224.a loodi Jodo-shi sekt.
1227. a taastati suhted Hiinaga, kus toodi sisse Soto sekti õpetus.
1253.a rajati Nichiren sekt, mis asendas Amida kultuse usuga lootose suutrasse. Lause “Namu-myo-horen-gekyo” – “Au lootose suutra salapärasele seadusele!” pidi tagama igavese õndsuse. Selline lihtsustatud õpetus sobis samuraidele ja lihtrahavale.
1274.a tungisid mongolid khaan Hubilai juhtimisel Kyushule, kuid jaapanlased hävitasid mongolite sõjaväe. Võidule aitas kaasa ka taifuun.
1281.a üritasid mongolid uut vallutusretke, kuid jälle päästis taifuun jaapanlased ja Jaapani. Sellest ajast pärineb väljend “kamikaze” – jumalik tuul.
1331.a alustas keiser Godaigo võitlust Hojo klani vastu ning kaheaastase võitluse tulemusena taastati riigis keisri võimutäius. Sellega lõppes Kamakura aeg.
Keraamika.
Kui Jaapani vana keraamika kuulub kiviaega umbes 10 000-5 000 eKr ja treitud keraamika algab 3. sajandist, siis alates 7. sajandist valmistati juba üle kogu maa Haji ja Sue tüüpi treikeraamikat ka talurahva jaoks. 8. sajandist hakati nõusid glasuurima.
12. ja 13. Sajandi vahetusel tekkis jaapani keraamikale iseloomulik kohalik jaotus: Honshu saare edela osas põletati Shigaraki, Tamba ja Bizeni ahjudes enamasti potte, kruuse jm. igapäevasteks vajadusteks, seevastu Tokonome ja Seto töökodades valmistati kunstiliselt kõrgeväärtuslikku keraamikat valitseva sõjalise- ja preestriseisuse jaoks.
Samal ajal imporditi aristokraatia tarbeks Hiinast Sung-keraamikat, mis paistis silma täiuslike õrnades värvitoonides glasuuriga.
Kamakura ajastul läks võim aristokraatidelt samuraidele, mis tõi suuri muudatusi kogu ühiskonna ellu. Jõukad samuraid hakkasid paleede eeskujul ehitama omale uhkeid losse.