Vastavalt shinto legendile räägiti enne 1945. aastat Jaapani ajalugu järgmiselt:
Oli seitse põlvkonda jumalaid, kelle esiisaks oli Kunitokotachi-no mikoto. Seitsmendasse põlvkonda kuulusid jumalad Izanagi (mees) ja Izanami (naine). Nad laskusid maale mööda silda Ukibashi. Izanagi laskis oda vette kukkuda, tõstis selle ja nii moodustus saar, kuhu nad asusid elama. Nende abielust sündis veel kaheksa suurt saart ja terve rida jumalaid – vee, tuule, mägede jne. (Sama legend on tuntud erinevates variatsioonides paljudel lõunamere saartel).
Pärast Tulejumala sündi läks Izanami varjude riiki – Yomi-no-kuni. Izanagi järdnes talle, sealt tagasi tulles hakkas end pesema, millest on tulnud o-arai rituaal. Tema vasemast silmast sündis päikese jumal Amaterasu-omikami, paremast silmast kuujumalanna Tsukiyomi ja ninast mere ja tuule jumal Susanoo-okuninushi.
Legendi järgi läksid Amaterasu ja Susanoo tülli ja Amaterasu läks kaljukoopasse peitu. Maailm muutus pimedaks. Tema väljameelitamiseks kutsuti kohale tantsijannad ja kuked, kes kiresid. Peale selle meelitati teda veel peegli ja jaspiskeedega, mida peetakse shinto rituaalseteks esemeteks.
Amaterasul oli pojapoeg Ninigi, kellest pärineb Jaapani esimene keiser Jimmu. Jaapani riigi loomise päevaks peetakse 11. veebruari 660. aastal eKr.
Amaterasule on pühendatud shinto pühamu Ise’s, Susanoole ja Ninigile Izumo pühamu.
Keiser Hirohito, kelle valisemisaeg algas 1926. aastal, oli 124. valitseja selles dünastias. Pärast II Maailmasõda 1945. aastal oli ta sunnitud loobuma oma jumalikust päritolust, kuid valdav osa jaapanlasi usub, et nad on päiksejumalanna Amaterasu järeltulijad – päikesepojad.
Praegu on Jaapani keiser riigi ja rahvuse sümbol, kuid ka shinto ülempreester.